Arvuti RAM-mälu: mis see on, tüübid, tööpõhimõte

RAM-mälu (Operational Memory) on ka nimetatud operatiivmäluks. Selles hoitakse ajutiselt andmeid, mida protsessor töötamise ajal kasutab. Kui programm või mäng on avatud, laaditakse kõik selle tööks vajalikud andmed RAM-i, et protsessor saaks neid kiiresti kasutada. See salvestab andmeid ainult siis, kui arvuti on sisse lülitatud. Kui toide lülitatakse välja, kaob kogu RAM-is olev teave. Seetõttu nimetatakse seda operatiivseks või ajutiseks mäluks.

RAM-i tüübid

Operatiivmälu valmistatakse erinevat tüüpi. Seadmed erinevad oma konstruktsiooni ja töökiiruse poolest. RAM-i parameetrid mõjutavad arvuti töökiirust. RAM-i tüübid:

• DRAM (Dynamic RAM) – see on kõige levinum mälutüüp. Selles on kondensaatorid, mida tuleb perioodiliselt uuendada. See on piisavalt kiire ja odav RAM.
• SRAM-is (Static RAM) andmeid pidevalt ei uuendata. See muudab RAM-i kiiremaks, kuid ka kallimaks ja energiamahukamaks.
• DDR (Double Data Rate) on kiire andmeedastuskiirusega ja madala energiatarbimisega. Praegu on kõige levinumad DDR4 ja DDR5.

RAM-i kiirus on palju suurem kui kõvakettal või SSD-l. Protsessor loeb ja salvestab andmeid kiiresti operatiivmälu. See kiirendab kõigi programmide ja süsteemi tööd tervikuna. Mida suurem on RAM-mälu maht, seda rohkem programme saab korraga käivitada, ilma et arvuti töötaks aeglasemalt. Suure mahuga RAM-mälu korral saab korraga avada brauseri mitme vahekaardiga, tekstiredaktori ja video.

Kuidas valida arvutile RAM-mälu

Põhitoiminguteks, nagu internetis surfamine ja dokumentidega töötamine, on vaja 8 GB RAM-mälu. Mängude ja professionaalse graafika või videotöötluse jaoks on vaja 16 GB või rohkem.

Muud RAM-mälu omadused:

• Mida suurem on RAM-i kiirus MHz-is, seda kiiremini mälu andmetega töötab. Tavapäraste ülesannete jaoks piisab mälust sagedusega 2400-3200 MHz. Mängude ja professionaalsete ülesannete jaoks on parem valida mälu suurema sagedusega.
• Arvesta, kas RAM sobib emaplaadi ja protsessoriga. Kaasaegsed emaplaadid toetavad DDR4 või DDR5 mälu.
• Väiksemad viivitused (nt CL16) tähendavad tavaliselt mälu kiiremat tööd.
• Kahe- või neljakanalilise konfiguratsiooni puhul on jõudlus parem võrreldes ühekanalilise RAM-iga.
• Energiatarbimine on eriti oluline sülearvutite puhul. Madala energiatarbimisega mälu võib pikendada aku tööaega.
• Mõnedele kasutajatele on olulised esteetilised omadused, nagu RGB-valgustus.
• Võimsad ventilaatorid aitavad parandada soojuse ärajuhtimist ja säilitada stabiilse töö suurema koormuse korral.

Operatiivmälu on iga arvuti oluline komponent, kuna see vastutab andmete kiire töötlemise eest. Erinevate RAM-tüüpide ja nende omaduste mõistmine aitab valida sobiva mälu konkreetsete ülesannete jaoks: fototöötlusprogrammide, mängude või kontoritarkvara kasutamine. Suurem operatiivmälu maht ja kiirus tagavad arvuti kiirema töö.